Meie kliimas peetakse jahutuse osakaalu eramutes väga madalaks, kuna viimasel ajal on ilusat suve vähe. See ei ole alati olnud nii ja ilmselt ka ei jää. Parima lõpptulemuse jaoks soovitame jahutuse peale mõelda ja spetsialistiga nõu pidada  juba projekteerimisjärgus. Enamasti nähakse jahutuse puhul seinal klassikalist valget konditsioneeri. Tegelikult on siseosade valik palju suurem ja võimalik on lahendada sellisel viisil, et siseosasid näha ei ole ja lisaks ühendada kogu lahendus kokku ventilatsiooniga. Alati ei ole vaja paigaldada eraldiseisvat jahutussüsteemi. Tänapäeval saab väga edukalt jahutada maasoojuspumba või õhk-vesi soojuspumbaga. Näiteks kui hoonesse on planeeritud maasoojuspump koos puuravadega on suvel jahutus tasuta.

Ventilatsioonile panustame eriti tugevalt. Tänapäevane ehitusmeetod on ääretult soojapidav, nullides ära igasuguse võimaluse loomulikuks õhuvahetuseks. Õhk on kuiv ja hingata pole justkui midagi. Lisaks tekitab korraliku õhuvahetuse puudumine inimesele tervisehädasid ja hoonele probleeme liigniiskusega, millest järgmine samm on hallitus. Soovitame kindlasti ventilatsioonisüsteemi valiku osas nõu pidada spetsialistiga, kuna lahenduse koostamine vajab oluliselt rohkem erialaseid teadmisi, kui algul tundub. Õhuvahetuse väljaehitamiseks on olemas erinevat tüüpi õhukanalid, millel igaühel on oma eelised ja sihtotstarbed. Näiteks on plastiktorudel hügieeniline antistaatiline sisepind, mis välistab erinevate õhus lendlevate osakeste kinnitumist toru seinale. Eriti oluline on see läbi ventilatsiooni toimiva niisutuse puhul. Torustik ei pea kindlasti jooksma lae all, edukalt saab paigaldada õhukanaleid ka põrandasse. Näiteks on kortermajades levinud lahendus ehitada torustik välja välisseintes soojustuse sees. Energiaklassi silmas pidades on kindlasti vajadus soojustagastusega ventilatsioonil, et saavutada minimaalselt B-energiaklass. Väga oluline on  õhuvahetus reguleerida tasakaalu, et kõikides sissepuhke ja väljatõmbe kohtades oleksid ettenähtud õhuhulgad tagatud. Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt tunnustatud Mõõdistaja OÜ’ga koostöös teostame ventilatsioonisüsteemide tasakaalustamist vastavalt kõikidele kehtivatele normatiividele.

Tarbeveeboilereid on nii roostevabu kui emailitud ja akumulatsioonipaake alates 100 l kuni 10 000 l nii jahutusele kui küttele. Soojuspumbale tarbeveeboileri või akumulatsioonipaagi valimine aga samas nii lihtne ei ole, kuna näiteks kõrge tempereratuuriga küttesüsteemide boilerid enamasti soojuspumpadega kokku ei sobi. Eriti oluline on tarbeveeboileri valikul teada, kas soojuspump on on/off või inverter tüüpi. Soojuspumba puhul on alati oluline energia salvestamine, kuna enamasti on tegemist madala temperatuuriga küttesüsteemiga, mis nõuab tarbeveeboilerites suuremat soojusvaheti pinda. Akumulatsioonipaagi puhul on samuti oluline teada, kas tegemist on on/off või inverter soojuspumbaga, sest on/off tüüpi soojuspumbad nõuavad suuremat akumulatsioonimahtu.

Päikeseenergia on kõike rohelisem viis vee kütmiseks ja elektri tootmiseks. Vee kütmiseks on olemas kaks erinevat tüüpi paneele: vaakum- ja lamekollektor. Suuremaid päikeseenergia parke ehitatakse enamasti lamekollektoritega. Aastase efektiivsuse vahe vaakum-ja lamekollektori puhul jääb vahemikku ca 15%. Vaakumkollektor on küll efektiivsem kui lamekollektor, kuid õrnem. Lamekollektor vajab küll mõnevõrra rohkem pinda, kuid on vastupidavam. Veeküttepaneelide puhul soovitame kasutada energiat nii kütte kui tarbevee jaoks.

Meelepärase duššivee temperatuuri saavutamiseks tuleb segada omavahel kuuma vett (~55°C) hoone kuumavee süsteemist ja külma vett (~7°C) hoone külma vee süsteemist. Mida madalam on külma vee temperatuur, seda rohkem tuleb kuuma vett segamiseks kasutada. Lihtsalt ja märkamatult duššialusesse paigaldatud ZYPHO võtab soojust äravoolu suunatud duššiveest ja kannab selle üle duššisegistisse minevale külmale veele, selle temperatuuri tõstes. Jahutatud duššivesi liigub edasi kanalisatsiooni, nagu tavaliselt.